Smedley Butler
Smedley Darlington Butler (30. juuli 1881 West Chester, Pennsylvania – 21. juuni 1940 Philadelphia, Pennsylvania) oli Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ning kohalik politsei- ja tuletõrjejuht.
Ta sündis mõjukas kveekerite perekonnas, kelle esivanemad olid elanud Ameerikas juba 17. sajandist. Pärast Hispaania-Ameerika sõja puhkemist ja enne oma 17. sünnipäeva lahkus Butler koolist ja astus USA armeesse.
Ta osales Filipiini-Ameerika sõjas, Rusikavõitlejate mässu mahasurumises, Mehhiko revolutsioonis, esimeses maailmasõjas ja paljudes väiksemates relvakonfliktides.
1924–1925 anti tema juhtida Philadelphia politsei ja tuletõrje. Ta andis kaaluka panuse politseikorruptsiooni väljajuurimisse ja kuiva seaduse jõustamisse.
Kui merejalaväe juhataja Wendell Cushing Neville 1930. aastal suri, siis kandideeris Butler sellele ametikohale. Tema avameelsete väljaütlemiste pärast jäeti ta aga kõrvale. Seejärel läks ta 1. oktoobril 1931 erru, olles selleks ajaks kõige kõrgemalt autasustatud merejalaväelane USA ajaloos. Muuhulgas oli ta üks vähestest meestest, kes on pälvinud USA kõrgeima sõjalise teenetemärgi (Medal of Honor) kaks korda.
1931. aastal nõustas ta Oregoni osariigi politseijõudude loomist. Seejärel võitles aga sõjaveteranide õiguste eest ning võttis sõna sõja ja sõjast kasu lõikamise vastu. 1935. aastal ilmus tema teos "War Is a Racket", milles ta kirjeldas ja kritiseeris USA sõjapidamise imperialistlikke motivatsioone.
1934. aasta tunnistas ta kongressi erikomitee ees ja aitas paljastada vandenõu, mille järgi plaanisid rikkad töösturid riigipööret ja fašistliku diktatuuri kehtestamist Ameerika Ühendriikides. Kedagi süüdi ei mõistetud ja tolleaegne ajakirjandus (mida suuresti kontrollisid samad töösturid) nimetas seda ulatuslikuks pettuseks, kuid ajaloolased on üldiselt seisukohal, et sellist riigipööret tõesti plaaniti.